Nuvole Bianche

4. september ja leping lõppes. Täna lõigati töötajakaart pooleks, andsin ära kõik asjad, kapid ja muud. Jätsin hüvasti paljude töökaaslaste ja muude suvel leitud sõpradega. Homme on mul veel 1 päev aega ka Pariisiga hüvasti jätta. Ning siis, teisipäeval, koju tagasi. Lõpp alati venib liiga pikalt, tahaks juba kodus olla. Ei viitsi üldse jamada selle tulekuga ja igasuguse reisimisega. Praegu teen süüa vaikselt. Mul veel liiga palju süüa alles, et lahkuda. Söön ära, siis ei pea minema viskama. 8 muna, kilo makarone, purk bologneset, kilo tomatipastat, pakk saia ja purk nutellat. Panen kõik kokku, teen suure õhtusöögi, kutsun veel inimesi ka siia osa võtma suurest fiestast. Aga nüüd räägime tõsisematest teemadest.. Mingi kuradima putukas on mind hammustanud ja nüüd mingi lööve käe peal. Ja siis peaks koristama ka veidi ja niimoodi, aga seda võib samas ka homme teha. Homme ma ei viitsi küll tervet päeva Pariisis olla, käin korra hommikul läbi ja siis vast tagasi. Ennast nii ammendanud, samas see tunne on tulnud ainult viimaste 3-4 päeva jooksul, kui tekkis järjest suurem tahtmine juba minema saada. Every ending is a new beginning. Kas spagettidest ja praemunast ja tomatipastast tuleb hea toit? Eks näeme. Vähemalt hea muusika hoiab alati tuju üleval. Oh vesi läheb varsti keema isegi. Ja keebki. Spagetid kuuma vette ja ootama. Valmis. Maitseaineid ka sisse visata. Päris palju neid. Sool ja pipar. Nüüd pann sooja. Soe. Spagetid pannile. Tomatipastaga kallan üle. Plaanis oli, aga ei saa pakki lahti. Märk näitab, et lõika kääridega otsast. Võtan noa, lõikan lahti, Nuga terve suvi kääre asendanud siin majas. Igatahes tore, et tomatipasta nüüd ka pannil koos nuudlitega särisemas on. Pipart ja soola veel hulgi raputada. Ja siis keeran pliidi välja. Taldrik välja. Kahvel välja. Spagetihunnik ette. Sööma. Päris norm asi, ilma lihata ainult. Ma tahaks liha. Oi raisk, ma ei seganud päris hästi ära, ühte kohta tuli liiga palju pipart. Aevastasin.
Issand jumal, kui palju võib endale makaroni sisse ajada. Aga kõht veel kannatab. Nii palju siis sellest. Kulutatud sai umbes 250g spagette, 500g tomatipastat ja noh. Kuradi palju veel vaja süüa. Aga igatahes, tänasega lõppes mu tööleping ja vsjo. Täna veel sportsbaris suur istumine, kus kõik kohal, et viimast korda hüvasti jätta igaveseks kõigiga. Ma ei viitsi minna, sest mul kõht nüüd nii täis. Ja ma ei viitsi teistega hüvasti jätta, sest ma pole hüvastijätjamees. Igatahes homme kirjutan pikemalt veits oma parimast suvest. Samas võiks praegu ka kirjutada, aga noh, ei taha kõike korraga ka väljastada. Zau.
*Ja btw blogitiitel on itaaliakeelne, lollakad

brändom

Ma ei teagi nüüd mida öelda vabanduseks, et ei ole miski 2 nädalat ja päevi veel pealegi siia uusi uudiseid teieni toonud. Vahepeal pole midagi juhtunud, samas on ka palju juhtunud. Enam ma ei tööta seal, kus tavaliselt. Enam ei tegele ma popkorni, jäätiste ja muu säärasega. Üks päev läksin lihtsalt tööle ja sain teada, et pean minema see päev töötama uude kohta. Restorani nimelt, kiirtoidurestorani õigemini. No selge, eks ma siis läksin ja töötasin. Esmalt sain tuttavaks team-leaderitega ja siis nad näitasid mulle mis ma tegema pean. Esimene ülesanne oli minna filleriks. Siin on selline süsteem restoranis, et algul ostad kassast ära oma eined ja kõik, siis saad tšeki ja suundud leti juurde, kus saad tšekiga oma söögi-joogi kätte. Ja filler on just see vend, kes annab söögi ja joogi kätte. Pidin õppima menüüd ja värgid selgeks, sest ega tšeki peal pole kõik lahti seletatud, mida peab võtma ja kus mis asub ja nii. Siis õppisin selgeks ja hakkasin tööle, see oli päris hea vaheldus. Lisaks saab töötada koos paljude teiste inimestega. See on päris hea. No ja siis esimese päeva olin ära ja päris tore oli. Siis õhtul öeldi mulle, et pean veel homme ka siin töötama, kuna neil tööpuudus. Järgmine hommik siis võtsingi endale uue vormi, mis on palju normaalsem kui eelmine. Saab vabamalt ennast tunda, ei pea lipsu kandma jnejjne. Siis läksin tööle ja tegin samu asju, vahepeal käisin lõunal ja siis tulin tagasi ja siis saadeti saali. Saalitöötaja on see, kes koristab laudu, viib kandikuid ära, vahetab prügikaste. Eks jah, siin ole see rotation-süsteem, et koguaeg ühe kohapeal ei ole. Vahepeal oled saalis, siis kassas, siis filler, siis köögis, siis stocker, siis drinker. Eino tööd jagub. Siin on veel üks pluss, et eestlasi on siin 10 tükki peale minu veel töötamas. Viimasel ajal üldse palju uut rahvast tulnud, mina see kahenädalase kogemusega mis ma siin restoranis olen töötanud tunnen end juba nagu vana kala. Saab õpetada noori kutsikaid. Tööjuures on küll kõik väga chill. Kõik on väga sõbralikud ja pauside ajal saab väljas käidud kohvi joomas ja pinksi mängimas kolleegide ja ülemustega, niiet kõik on bueno. Niipalju siis uuest tööst praeguseks. Aa ja see asi ka et, pidin algselt töötama 2 päeva, siis ülemus ütles et mingi 2 nädalat veel, ja siis selgus, et töötan siin lepingu lõpuni, mis on väga tore. Võib välja lugeda, et siin meeldib tõesti rohkem kui eelmises kohas. Naiskolleegid kutsuvad mind Brandon Walshiks koguaeg ja küsivad veel siis, et kus su õde Brenda on. See nali ei vanane ka siin kunagi. Niipalju siis tööst vist jah. Vahepeal siin vabal ajal on ka palju juhtunud, aga vaata kui igapäev midagi kirja ei pane, siis 5 päeva pärast ei mäleta ka enam. Vahepeal käisime õhtul Pariisi peal, pidime minema kluppi. Algul istusime nagu ikka Eiffeli kõrval jõe ääres ja jõime veini avec Eva-Kadi-Liispet. Siis läksime metrooga Triumfi kaare juurde ja suundusime klubi poole. Jõudsime klubini ja siis tuli probleem, sinna sai sisse ainult teksa, triiksärgi ja musta kingaga. Veidi sai vaieldud ja siis sellest polnud tolku ja siis olime juba tutvunud kahe suvalise tüübiga, kellega juba semudeks saadud 5 minutiga ja need kohe aldis mulle oma riideid laenama. Siin vist tõesti muresid ei teki. Keeldusin, ma kingaga kluppi ei ole mees minema, niiet järgmise korrani. Siis tegid ettepaneku et minna niisama kuhugi tiksuma. Kutsusid enda poole, ütlesid et 5min tee. Kõndisime kokku mingi 45 minutit. Käisime veel poeski läbi, ostsid meile põhjamaalastele kohaselt liitri rummi ja katsid kulud prantsusmaakohaselt. Tegin tänuliku näo pähe ja suundusime siis edasi. Väljast on siin kõik arhitektuur ikka kuradima kena, klassikaline Pariis. Sisse suundudes tuli minna 6ndale korrusele mööda kitsast ja kõrget treppi. Väsitas ikka mehemoodi ära. Vaim oli pärast ikka vanast kurjast vaevatud. (ma vahepeal kasutan, või üritan kasutada eva väljendeid, ärge pahaks pange). Siis jõudsime korterisse, mis oli oma 4x4m suur. Täielik poissmehekorter, laual, põrandal vedelesid suitsupakid, õllepudelid, kõik muud pudelid. Seinal suur LCD teler ja play-station (peaaegu ei suutnud vastu panna, et teha väike fifa), vägev helisüsteem seinaääres ja kõik muu selline. Istusime maha, jõime pudeli õlle ja siis mängisime kaardimängu ja lobisesime niisama. Siis kell sai peagi 5 ja siis tuli vaikselt hakata koju suunduma. Eva ja Liispet jäid veel sinna oma mõistust selgeks magama, me Kadiga suundusime kodu poole. Kõndisime algul suvalt kuhugi poole, jõudsime Champs-Elysee'le ja siis oli juba triumfikaar käega katsuda. Läksime metroo peale, ma vajusin kohe magama, ärkasin üles, olime kohal, kuigi sõit kestis 50 minutit. Siis tuli oodata bussi veidi ja siis veidi kõndida ja siis jõudsingi koju. Magasin oma 3 ja pool tundi ja siis tuli valmistuda tööle minekuks. Kõik läks kenasti. Paar kohvi sisse ja tunneb elusalt ennast. Nojah, ei teagi mis veel kirjutada. Suurt siin midagi pole juhtunud, või tegelikult palju huvitavat, aga see paljuhuvitav on siin tavapäraseks saanud, niiet ei tea kuidas sellest enam kirjutada. Aa see, et siin ühed normaalsed naabrid mehhikost, üks õhtu tulid tegid reaalselt suure õhtusöögi, teine õhtu tulid 50€ tekiilaga, tõid veel ühed suured kõllid suure subwoofriga, mis siiamaani on siin, niiet muusikat saab täiest kõrist lasta. Praegu niisama siin, istume, joome veini, kuulame muusikat, räägime juttu, mängime kaarte, teeme süüa ja nii edasi. Varsti lisan siia ka pilte, aga enamus tuleb facebooki, kui tuleb. Näeb, tsau.

Jou

Pole mingi nädal aega kirjutanud midagi, pole jõudnud internettigi selle aja jooksul. Praegu on vaba päev ja hommik, niiet praegu on aega ka blogi täita. Päevad on olnud kiired ja läinud kiirelt. 5 päeva tööd läks nagu reaalselt kähku. Kõige rohkem töötan ma ikka jäätise- ja joogilettides. Kenasti läheb, probleeme pole olnud ja kõik on väga hea. Balanss oli isegi ühel päeval +5€, aga noh järgmisel päeval tuli kohe -30€. Üleüleeile oli lahe, kui chillin rahulikult letis, tuleb klient. Vaatan otsa, tundub kahtlaselt tuttav. Algul ei tulnud nimi meelde, aga siiski sain aru et Tony Parker oli mu leti ees. Küsis 2 pudelit vett. Andsin. Kokku tuli tasuda 5.20€, ta andis 5.50€, andsin 30 senti tagasi. Ülilahe. That made the day. Järgmine päev oli igavam. Ilm oli juba hommikust saati palav. Isegi nii palav, et ei pidanud kandma sviitrit, lipsu ja käised võisid olla ülesse kääritud ning 2 pluusinööpi võis olla lahti. Töötasin nagu ikka, jäätise-joogiletis. Olin ühe suure restorani tagapoolsel küljel, palju rahvast ei olnud. Olin varjus ka terve aeg, ei pidanud muretsema. Käisin lõunal ära ja selle ajaga oli päike niipalju liikunud et paistis nüüd otse lagipähe. Aga õnneks seal sain istuda ka ühe suure põõsa varjus, polnud häda midagi. Täna öeldi briefingul ka, et Sarkozy ise pidavat pargis olema. Ma muidugi ei näinud teda. No ja siis tööpäev sai läbi, oli juba raskem kui tavaliselt siin on, hence the weather. Siis läksime koju ja jõime veini ja läksime magama. Veinijoomisega varsti tõmbab täisprantslaseks ära, suva et ma mingit odavat kalja limpsin.

Eile oli siis nii et läksin tööle, ka päris soe ilm. Täitsin siis pudeli veega ja seadsin sammud tööle. Paistis et täna oli mingi eriline päev sest külastajaid oli metsikult palju juba kella 11 paiku ja töötajaid oli väga vähe. Hommikusel briefingul küsiti midagi, mille peale paljud käed tõstsid ja siis ka minagi tõstsin. Sain aru hiljem et küsiti, kes on nõus töötama 2 lisatundi. Ehk mu tööpäev kestab 11-21. Aga suva, mis seal ikka. Tööjuurest anti veel üks pudel vett ja öeldi et igal võimalusel seda täita, sest täna pidavat päris karm ilm olema. Algul oli kõik tore, olin mõnusalt ühe suure puu varjus, niiet päike ei teind liiga. Aga jälle, nagu ka eelmnine päev, ei olnud päikesevarju. Siis kõik läks ilusti kuni lõunapausini. Käisin söömas, sattusime Evaga isegi samal ajal lõunale. Tavaliselt seda ei juhtu et kellegi tuttavaga satud lõunat sööma. Siis läksime tagasi, käisime veel Liispeti leti juurest läbi, ta täna töötas ka jäätise-jookide letis. Kuradi palju inimesi oli ikka, oma kohta tagasi jõudes oli päike nihkunud juba ja hakkas pisut kõrvetama. Küsisin oma breakerilt (breaker on see vend kes käib letist letti ja asendab neid kes peavad lõunale minema ühe tunni) et kas ta saaks baasist muretseda mulle üks päikesevari siia. Ta ütles et no problem. Jaa hui. Niisiis. Kell oli 14.45, pidin töötama kuni kella 20ni (1 tund läheb alati stockimiseks, inventuuriks ja rahaloenduseks). Nii jõhker oli ikka, inimesi ei jäänud vähemaks. Pikapeale hakkas päike mõjuma ka juba ning hakkasin andma valesid koguseid jooke, jäätisi jms. Isegi raha andsin vahel liiga vähe või palju tagasi. Aga sellega sai korda alati. Stocker käis ka tihtipeale, kuna joogid said letist lihtsalt otsa koguaeg. Siis ma rügasin ja rügasin, salfakas ühes käes, et otsaesiselt higi ära pühkida. Vahepeal tegin 15sekundilisi pause, jõin vett. Osad kliendid olid ikka suht jobud, aga enamus said aru et ega mul ka lihtne ole. Ei saa öelda, et 'peagi' kuna aeg ei läinud kiiresti, aga kell sai mingil ajal siis 18 umbes. Või 17.45 umbes. Liispet oli lõpetanud ja tuli ka chillima sinna. Ma olin 3h jutti töötanud päikesekäes, väljas oli ilmateate ja termomeetrite kohaselt 37 kraadi. Ma olin lõpuks juba päris uimane, aga käitusin ikka nagu professionaal, naeratasin alati klientidele. Ma ei jaksanud eriti enam kiiresti tellimusi kätte anda ja siis üks naine küsis (mingi 3 klienti järjekorras edasi) et miks ma liiga aeglaselt liigutan, mille peale ma ütlesin et niimoodi pole päris kerge ja ma hoian vaos enda tempot, et liiga ära ei kurnaks, seoses selle päikesega ka. Ta vastas, et mida ma virisen, tema peab ju ka siin seisma. Siis ma lihtsalt ütlesin et sa võid minna teise letti ka ootama, äkki seal liigutatakse kiiremini. Aga ta ei läind. Siis ma lõpuks olin nii nokkis seal, et kui ma oleks 2 tundi veel pidanud töötama, ma ei tea mis oleks saanud. Palusin Liispetil olla kassas mingi 10min, käisin baasis ära. Ülemus küsis et kuidas läheb. Ütlesin et normaalselt, veidi liiga palav on ja ma ei saanudki enda päikesevarju, mida vaja oli. Siis täitsin veepudeli ära ja ülemus tuli, ütles et suva, pane kinni. Ma olin sitaks õnnelik. Läksin tagasi, sulgesin ja siis tulid stockerid, tegind loenduse ja ma võisin kassast raha võtta ja minna kontorisse üle lugema. Tavaliselt ei võta kaua aega, aga kuna täna valitses töölistest puudus siis pidin kõik raha üksi üle lugema ja depositi tegema ja kõik muud asjad. Kokku teenisin 3468€. Balanss oli -24€. Aga noh, see miinus on alati suurem, kui summad ise on suuremad. Müüsin üle 400 pulgajäätise (tavaliselt kuskil 120), kogusummas üle 1350€ mingi mõttetu pulgajäätise eest. Veel läks 312 pudelit vett (tavaliselt läheb kuskil 70), kogusummas üle 800€. Normaalne, peaks ise oma pulgajäätise-ja veeputka üles panema. Aga jah, pärast tööd oli lihtsalt nii surm olla, istusime Eva ja Liispetiga mingi pool tundi pingi peal enne kui otsustasime kodu poole liikuma hakata. Kodus käisin duši all, ilmselt, poest läbi, väike vein kätte ja koju. Kuradi palav on ikka. Poodi minnes, kella 22 ajal, oli väljas 32 kraadi. Päike on ka nii intensiivne siin. Öösel tuli ka "kerge" äikesetorm üle. Jõhker paukumine-välkumine käis mingi tund-paar päris lähedal ja sadas ka rahet, terad olid eriti suured ja see kolin mis need katusele ja aknale langedes valmistasid oli päris häiriv. Praegu siis siin ärkasin üles, sõin vahepeal 3 nussa saia, ei tea mis täna teeb. Kirjutan praegu blogi üle tunni aja juba ja siis jah, peaks minema äkki parki või kuhugi, tegema normaalseid decent pilte ka, mida oleks sobilik kuhugi üles panna(hinthint). Aga tsau siis.

Repos

Ärkasin üles, aitäh ema, et helistasid. Läksin siis magama tagasi. Siis lampi lendas Eva mingiaeg sisse ja äratas jälle üles. Magada siin üldse ei lasta või. Niisama nokkisime veits, muljetlesime. Eva näitas sõnumeid ka mis eile õhtu talle saadeti. Daniil oli saatnud sõnumi: "Kus olete? Feniil". Ja kohe otsa saatis parandusega sõnumi "Daniil". See nimi enam meelest ei lähe, edaspidi kutsumegi teda Feniiliks. Läksin alla kööki, isegi üks saiaviil oli mulle jäetud. Tahtsin vähemalt kahte, et teha üks singisai ja nutellasai. Tegin siis saiaviilu pooleks ja saingi. Sitaks kaval olen. Siis mõtlesime Evaga et lähme täna parki. Ma käisin algul postkontorist läbi, pärast sain teistega kokku Chalet' restoranis. Eva passis niisama ja Liispet rügas tööd. Reaalne orjatöö laudu koristades :D. Käisime siis veel söömas ja passisime seal kuni Kadi tuli ja Liispetil töö lõppes. Pidime veel minema atraktsioonidele. Pole kahe nädala jooksul ühelegi jõudnud. Siis läksime Eva ja Kadiga Space Mountain'ile, mis pidi lahe olema. Eelarvamus oli päris nigel, aga sõit oli lahe isegi. Isegi nii lahe, et käisime kaks korda. Teistel oli pärast paha olla isegi. Mul ei olnud, ma nii kõva vend. Pidime veel minema ühele atraktsioonile, kõndisime sinna ja see oli suletud. Siis otsustasime et lähme Disney Studio'sse, seal olevat ka mingid atraktsioonid, aga kui väravasse jõudsime, siis see just suleti. Jeehuu. Nägime veel Feniili ja japsi, tulid just stuudiost. Japs on ikka epic panovend. Siis jah, otsustasime et lähme koju. Kadi läks veel Val d'Europe'i poodi midagi ostma, mul oli pastakat ka vaja, ei tea kas toob. Evaga läksime koju. Nüüd ma siin olengi. Kedagi teist kodus pole. Ei tea kus Feniil ja japs läksid edasi, Baptiste on tööl. Ta koguaeg mingi kella 00ni tööl. Homme samamoodi vaba päev, ei tea mis täna teeb. Eks näis. Praeguseks kõik, tahaks süüa midagi. Näeb.

Texas Popcorn Massacre

Ärkasin üles, kell oli 7.13, äratuskellani oli veel kaks minutit, aga paduvihm vastu katuseakent ajas üles juba. Hea, et mul midagi selga panna ei ole, kui vihma sajab. Läksin kööki, ikka  veel süüa ei olnud. Tähendab, eile juba oli saanud sai otsa. Ei saanudki hommikusööki, kaks klaasi vett ainult, jeehuu. Läksin siis välja uksest, jõudsin bussile 8.34, just täpselt õigel ajal. Siis läksin nagu ikka Chessy's maha, kõndisin Disney väravatest sisse ja läksin Cast memberite väravast backstage'i. Panin riietusruumis tööriided selga (sorri, ikka veel pilti ei ole teinud) ja kõndisin suht unise näoga tööle. Osad uued näod olid ilmunud tööle ja siis selgus, et täna, esimest korda, teen popkorni. Mõtlesin et lebo, ainult et üle võib visata see kühveldamine ja õliaurudes tõmblemine. Tõsi, päeva lõpuks ma lõhnasin nagu popkorn. Siis anti see käru, või kastide-hunnik-riiul-ratastel, kuidas keegi nimetab (kus joogid ja värgid sees on mille peab viima popkorni letti), mind juhatas veel mingi tüüp sinna, kes ka inglise keelt ei rääkinud. Algul juhatas valesse kohta, pidi ümber keerama, vihma ikka veel sadas. Tee oli libe ja ma lihtsalt lükkasin seda käru, kuni ratas jäi auku kinni ja see käru aegluubis ümber kukkus, muidugi need plastmassist popkorninõud jäid sinna alla, aga vaid 2 tükki läksid katki. Küll siis me alles naersime ja võtsime. Või noh, lihtsalt naersime. Viisime asjad kohale, täitsin kassa ja tegin inventuuri jms värgid ja siis see tutor tõmbas minema sealt, ütles ainult et head päeva ja läks. Lükkas veel mul popkorni masina ka tööle. Okei, esimesed 15 minutit, vaikus, ühtegi klienti ei olnud. 20. minutil tuli üks ja küsis kus WC on. Nurga taha, minge. Mitte nurga taha, vaid nurga taga on tualettruum. Siis 30.minutil, tuleb üks prantslane oma perega ja nuruvad popkorni. Ütlen et ei ole veel valmis. Imelik, peaks tavaliselt 5-7min valmis tegema. Okei, kutsun maintenance'i kuti kohale. 30min läheb mööda, ei ole ikka veel tulnud. Popkorn ka ei tööta. Helistan kontorisse, võtavad vastu. Ütlen: "Help, help, popcorn nr.9, machine not working, mayday". Ütlesid midagi et kohe tulevad. 20min mööda, ei ole ikka veel kuulda midagi. Siis saadan arvutis veel 10x message'i et tulge. Lõpuks üks team-leader tuleb, vaatab 10sekundit mis viga on ja lülitab popkorni masina tööle. Jep, see polnud sisse lülitatud. Ma ei osanudki öelda midagi, ütlesin lihtsalt "Aitäh". Siis ta läks naeratades/naerdes minema ja sain lõpuks popkorni tegema hakata. Nii, tuli põleb, lükkan maisi ja suhkru sisse (magusat popkorni tegin) ja siis ootan. Panin hoopis 3x rohkem maisi ja suhkurt kui võis ja panin veel õli ka 3x rohkem kui pidi. Tulemuseks pidi terve masina puhtaks küürima (mida õnneks ma ei teinud, vaid võeti ise see vastutus enda peale), mis võttis mingi 20 minutit. Lõpuks sain aru et pidi panema ühe kulbitäie maisi ja kolmveerand kulpi suhkurt. Aaaaaa, selge, edaspidi oli lihtne. Siis noh, ühe popkornitäie jõudsingi 3 tunniga teha ja siis saingi lõunale :D Sõin ära ja tööle tagasi. Pärast lõunapausi läheb alati aeg kiiremini, kõht on ka täis. Pidin kell 17 lõpetama, kella 9st alustasin. Okeei. Tegin tööd siis veits aega ja siis tuli ka paariline sinna putkasse müüma. Andsin ohjad talle, sest ma ei viitsind ise väga kassiir olla. Andsin pigem jooke kätte ja tegin vahepeal popkorni, kokku mingi 2h. See tüdruk oli küll 100% prantsuse neiu, nii prantsaslik kui võib olla, nagu filmides ikka kujutatakse, lühikeste juuste ja sellise teistsuguse olekuga jms. Aga ta ei rääkinud ka inglise keelt. Ma siis tegelesin rahusvaheliste klientidega ja tema prantslastega. Disneylandi plaan hakkab juba pähe jääma ja jah. Siis kui kell sai 16.45 otsustasin lõpetada, prantsuse neiu sulges ise putka. Läksin siis raha üle lugema, tänase päeva balanss -5€. Ma ei saa aru kus see kaob koguaeg. Ja noh, siis saingi koju minna. Bussipeatuse poole kõndides tuli Eva vastu, me pidime mõlemad minema linna aga käisime veel pargist läbi, et vaadata kus ja kuidas Kadi ja Liispet töötavad. Nende töökohta jõudes olid mõlemad juba töö lõpetanud. Siis läksime minema. Chessy Gare'i ja rongiga Val d'Europe'i. Käisin postkontorist läbi, mis täna oli avatud. Eva ja Liispet käisid housing departmentist läbi, mis oli suletud. Siis käisime veel sellest 1000ha toidupoest läbi ja tulime bussiga koju. Praegu olen kodus, lõhnan ikka veel nagu popkorn. Sõin 3 nutella saia. Japs tuli koju, tõi poest mingit head staffi vist, tegi süüa ka. Kattis mulle ka laua, käin enne duši all ära. Siis söön, siis välja. Homme ja ülehomme ikkagi vabad päevad õnneks. Jälle. Japs textib 24/7 kellegagi, iga minut tuleb üks sõnum, ausalt, ikga minut üks sõnum, alates eilsest õhtust. Aga okei, praeguseks, Au revoir et a bientot. Sorri, et ikka veel uusi pilte ei ole, ma vist pildistasin esimese päevaga oma normi täis, et enam pole pähe tulnud et võiks pildistada midagi.

Jälle pühapäev

Täna oli suht igav tööpäev, pidin jälle jäätise ja jookide letis töötama. Veel sellises kohas ka, kus eriti inimesi ei käinud. Jõudsin õigel ajal kohale, kell 11 algas normaalselt kõik, pidin ise täna leti avama ja sulgema. Inimesi väga ei käinud ja siis aeg venis ka üli aeglaselt. Midagi põnevat ka väga ei juhtunud, jäämees ajas vaid popkorni ümber niiet kõik lett oli popkorni täis (jäämees on see tüüp, kes jookidele käib vahepeal jääd juurde panemas). Lõpuks tuli lõunapaus kell 14.30 ja siis sain sööma. Pärast sööki läks aeg kiiremini. Enamus inimesi tahtsid teada kus WC või üks põhiatraktsioon on. Atraktsiooni kohta teadsin, aga tualettruumidega juhatasin suvalt kuhugi. Üldse täna pea ei viitsinud vist midagi aru saada ja siis vahepeal keegi plärises midagi prantsuse keeles, sain aru lausest ainult "kus asub" ja näitasin näpuga emmas-kummas suunas. Vahepeal tuli üks prantslane, tellis coca ja ta vist oli mingi imelik tüüp. Tal oli nähtamatu sõber kellega ta pidevalt rääkis samal ajal, kui ta 1-2 sendistes maksis. Ma lõpuks ei viitsinud enam lugedagi neid üle, viskasin kõik puru kassasse ja ütlesin "head päeva". Lõpuks saabusid ka stockerid, kes aitasid mul sulgeda, loeti asjad üle ja võisin võtta kassast raha ja minna kontorisse üle lugema. Tänase päeva balanss oli -11€, ma ei tea kus see kadus. Tööpäev läks jälle 8minutit üle aja. RAISK, 8 minutit. Ei jõudnud bussile seetõttu. Bussid sõidavad nädalavahetuseti üldse väga harva. Siis mõtlesin, et sõidan RERiga Val d'Europe'i ja vaatan kus postkontor on. Leidsin üles, aga suletud oli. Üleüldse, kõik poed olid kuidagi vara suletud. Tuli meelde, et täna pühapäev. Päevad sulanduvad kokku viimasel ajal, peaks kalendri muretsema. Siis tulin RERiga tagasi Chessy'i ja sõitsin bussiga koju. Praegu jõudsingi koju, süüa vist pole keegi teinud. Sai on otsas, ma poodi ei viitsi minna ja kedagi vist ei ole kodus. Või ikkagi on, japs on kodus vist. Rohkem vist midagi ei olegi rääkida praegu. Aa, see, siin on mingi 75% meestest peded. Varsti hakkab üle viskama, algul tolereerisin küll, aga tehke oma tsirkust ja aelemist kuskil põranda all palun.

Okei, ma alustan

Kõik algas ilusti. Jõudsin lennuki pealt maha Charles de Gaulle'i lennujaamas kohaliku aja järgi kell 9.45 (meil siin tund aega maas aeg eesti ajast). Otsisin üles oma kohvri, leidsin. Läksin välja sellest alast, astusin läbi turismipunktist ja küsisin kuidas kõige paremini Disneylandi saaks. Kohe sealt ukse juurest läks buss, mille peale oli kirjutatud suurelt Disneyland ja pildid igasugustest Miki hiirtest ja pluutodest ja piilupartidest. Selge, see oli buss, millega pidi lihtsalt saama sinna. Algul oli veidi arusaamatu, pidin saama Fantasia-nimelisse majja, kus oli töölevärbamiste peakeskus. Bussijuht ei osanud öelda, aga pakikandja oskas. Sõitsin siis bussiga umbes kuskil 35 minutit lennujaamast Disneylandi. Läksin maha Chessy Gare'i raudteejaamas (mis on nüüd põhiline koht kuhu iga hommik lähen), selle kõrval on ka kohe Disneyland. Pidin võtma ühe peatuse RER A rongiga Pariisi poole. Ma kohe ostsin pileti suunaga Pariisi, mis läks maksma 6.40€, kuigi oleks saanud ka 1.80€-ga, kui oleksin öelnud et üks peatus vaja ainult sõita. Nüüd siis jõudsin rongiperroonile ja kohe ka rongile. Kuulsin et raudteejaama kõlaritest keegi rääkis midagi prantsuse keeles selle peatuse kohta (Val d'Europe), kus ma maha pidin minema, aga ma ei saanud midagi sellest jutust aru. Siis sõitsin rongiga ja rong lihtsalt sõitis 3 peatust mööda. Läksin siis neljandas maha, istusin ümber ja sõitsin 2 peatust tagasi. Jõudsin lõpuks kohale, väga põnev. Kõndisin oma kohvritega sinna Fantasia majja, suht lihtne oli seda üles leida. Val d'Europe on siin üks väike (tegelikult suht suur) linnake, kus elab palju rahvusvahelisi inimesi, kes kõik on tulnud tööle kas siiasamma või mujale Pariisi lähedale.
Igatahes, seadsin siis sammud ukselävelt sisse. Panin kohvrid ühte hoiuruumi ja läksin lepinguid allkirjastama. Algul tegeles minuga üks naine, kes ei rääkinud sõnagi inglise keelt. Aga ma sain aru kõigest enamvähem (kirjuta alla siia ja siia ja siia ja siia ja siia ja siia ja siia ja siia). Sel momendil ma mõistsin, et siin tõesti keegi ei taha või ei räägigi inglise keelt. Kõik paberid olid umbes tunniga valmis sätestatud. Niiet praeguseks oli bürokraatiaga kõik. Siis pidin minema taotlema endale elamispinda. Sinna oli veel aega, niiet käisin söömas linnapeal. Vaatasin et eemal üks väike supermarket, arvatavasti seal on mingi söögikoht. Sisenedes sain aru, et see pole nii väike midagi. Üks kõige suuremaid kaubamajasid mis ma näinud olen. Ühe otsa läbi kõndimiseks (lihtsalt kõndimiseks, mitte poodides ringi kõndimiseks) kulub oma 20min. Võtsin mäkist siis ühe Big Mac eine ja korras. Aga sealt sai ainult kaasa võtta, niiet läksin õue parki istuma ja sööma. Ilm oli väga külm võrreldes selle ilmaga, mille saatel ma Eestist lahkusin. Kuskil 18kraadi ja tuul puhus. Ma võtsin kaasa 2 pikavarukaga särki ja ühe pusa ja üks paar teksapükse. Niiet jah, päris külm oli. Siis lõpuks läksin tagasi, tegin oma majutuselepingud ära ja siis sõidutati meid siia kus ma praegu olen.

Ja põhimõtteliselt nii ongi. Pidime panema allkirjad paberile, maksma deposiiti 200€ ja anti võti kätte. Igakuine üür on 281€ või midagi sellist. Seadsin end sisse uksest. Keegi oli veel kodus, see oli Noel (Tien, kuidas kõik teda kutsuvad), on pärit Nantes'ist. Ei rääkinud sõnagi inglise keelt. Siiamaani me väga ei mõista üksteist. Siis elab siin veel üks prantslane, Baptiste. Räägib veidi inglise keelt ka ja on pärid Rennes'ist. Ja siis on veel siin üks eestivenelane, Daniil, räägib eesti keelt kah. Esimene eelõhtu siis elasin ennast sisse, telekas on ainult prantsusekeelsed kanalid. Padi on ebamugav.

1. päev pidin olema kell 8.45 ühes kohas, kus algas traditsiooniline Disneylandi tutvustus. Meile tehti töötajakaardid, millega saab pargis sisse-välja tasuta käia, nagu cast memberitele ikka. Iga tööpäeva alguses ja lõpus peab kaardi lööma läbi ka ühest masinast, check-in ja check-out.
Igatahes, seal tutvustati meile presentatsioonidega mis see Disneyland on üldse jne. Tavaline värk. Siis käisime söömas ja pärast kestis veel edasi. Mingi 6h vist kokku.

2. päev oli samasugune enamvähem, loengud ja koolitused ja värgid. Saime proovida oma töökostüüme ka. Pilti veel ei ole enda omast, aga põhimõtteliselt koosneb beežidest pükstest, beežist põllest vms, mustad saapad (oma kingi polegi vaja), valge triiksärk, punane lips, heleroheline sviiter. Päris lahe.

3. päev oli ikka koolitus, õpetati tööohutust ja sellist asja. Kuidas tegutseda, kui mingid eriolukorrad, tulekahjud jms on. Selge. Siis oli ka veel meditsiiniline kontroll. Kõik oli korras mul.

4. päev oli esimene tööpäev. Pidin minema kella 11ks kohale. Imelik süsteem on seal, peab registreerima end tööle täpsel kellaajal (ehk sel päeval siis kl 11.16). Räägiti, mis tegema peab ja nii edasi, nagu ikka, prantsuse keeles. Siis tuli oodata järjekorras, et võtta ühest ruumist oma tänase päeva töövahendid, milleks oli üks kott, kus sees 120€ ja kalkulaator. Selgepilt, pidin müüma hakkama miskit. Seina peal oli suur tööplaan, kus olid kõikide töötajate nimed ja müümisasukohad kirjas. Otsisin oma spot'i välja ja siis mind suunati sinna. Siis umbes kella 12.40 ajal sain lõpuks tööle. Mu käsutuses oli 2 suurt letti popkorni, jäätiste, jookide, suveniiride, chipside ja mingite maiustustega veel. Asukoht oli suhteliselt keset Disneylandi, mis tähendas suurt klientide laadungit. Põhimõtteliselt käed käisid koguaeg ning arvutamist oli palju. Vahepeal sai 1h pausi ja lõunal käia, aga kokku sell'isin mingi 5h, päris suur kassa oli pärast seda. imo suht hea challenge mulle,millega lebolt hakkama saab. Prantsuse keel areneb ka jõudsalt, paari päevaga paremini, kui mingi poole aastaga koolis õppides (no offence õpetaja).

5.päev oli vaba päev, magasin hästi kaua ja siis olin kodus, ma ei mäleta mis ma tegin. Aaa, ma tegin süüa. Päris hea tuli. Midagi tegin veel, aga ma ei mäleta, see on see värk, kui hakkad alles mingi nädal aega hiljem asju kirja panema. Ei tule meelde mis tegin.

6. päev pidin minema tööle kella 9ks. Jõudsin 25min hiljem, sest üks buss lihtsalt jäi tulemata. Mingit probleemi õnneks ei tekkinud. Algas jälle ühe väikse kursusega, mis täpselt kus seal tööjuures on ja mis ja kus ja mida tegema peab. Got it. Siis saadeti meid sööma ja peale seda koolitusele, kus õpetati kuidas kassaaparaate kasutada. Got it. Ja siis oligi põhimõtteliselt kõik. Koju ära. Okei, ma luban, et ma edaspidiselt hakkan rohkem informatsiooni jagama, aga ma ei mäleta ka praegu, mis see päev midagi huvitavat toimus.
7.päev ja nädal täis. Kell 9 oli viimane koolitus siin, kus räägiti jälle tööohutusest ja hügieenist jms. Masendavalt igav oli. Aga sai läbitud kursus ja kõik on Okei. Siis pidin minema 4ks tunniks tööle jälle jäätiseleti taha. Asendasin veidi aega ühte prantsuse neiut, kes päritolu poolest on vist kuskilt Indiast tulnud. Nimi reetis ka ära, midagi väga Shabarithaharhtahahra sarnast. Koju.

8.päev ja täistööpäev. Kella 10st 18ni. Pidin minema ühte majakesse müüma nagu alati igasugu asju. Algul üks semu Daniel (kes ka enne mind on aidanud) näitas ette mis kõik pidin tegema, kuidas pastat valmistada, kohvi teha jms jms. Täna oli esimene päev ka kus kalkulaatori asemel oli kassa. Miljon nuppu ja asja. Aga sain ilusti hakkama. Lihtsalt päris väsitav oli terve aeg tegeleda hindade ja kaupadega. Aga sain hakkama. Pidin putka ise ka sulgema, ära koristama, tegema inventuuri ja loendama kontoris raha üle. Balanss oli -2.6€ ehk kuskilt läks kaduma 2.6€. Aga öeldi et pole viga midagi, see on tavaline kuskil -1€ kuni -4€. Kertil (üks teine eesti poiss siinsamas töökohas), tal läks kaduma 47€ niiet ma vist ei pea muretsema väga. Siis tööpäev sai läbi, läksin poest läbi, tulin koju tagasi ja läksime peole.

9.päev ehk täna, praegu. Ärkasin üles, üksi olin kodus, teised kõik tööl. Mul on täna vaba päev, niiet muretsemiseks polnud põhjust. Tegin endale võileibu, singi, juustu ja nutella omasid. Siis mõtlesin et peseks pesu ka. .. ... and Laundry (siin jõusaali pole ja päikest ka pole väljas). Igatahes, panin pesu pesema, päris raske. Siin on miljon nuppu pesumasina peal. Kodus paneks lihtsalt pulbri sisse, push start. Siis käisin proovisin vanni ära, täpselt mahun sisse :D lahe. Siis olengi põhimõtteliselt siin praegu. Vahepeal juhtus selline asi et vaatasin et pesumasin sai pesu pestud. Aga tegelikult polnud valmis veel, tegin ukse lahti ja kõik vesi jooksis põrandale. Kuivatasin ära kõik ja lasin masinal lõpuni töötada. Siin pole kuivatit, sucks, asjad kuivavad mingi.. päev. Praegu siin ja saangi vist oma blogi sissekandega ühele poole. Edaspidi kirjutan päevadest sisukamalt. Jou.