4. september ja leping lõppes. Täna lõigati töötajakaart pooleks, andsin ära kõik asjad, kapid ja muud. Jätsin hüvasti paljude töökaaslaste ja muude suvel leitud sõpradega. Homme on mul veel 1 päev aega ka Pariisiga hüvasti jätta. Ning siis, teisipäeval, koju tagasi. Lõpp alati venib liiga pikalt, tahaks juba kodus olla. Ei viitsi üldse jamada selle tulekuga ja igasuguse reisimisega. Praegu teen süüa vaikselt. Mul veel liiga palju süüa alles, et lahkuda. Söön ära, siis ei pea minema viskama. 8 muna, kilo makarone, purk bologneset, kilo tomatipastat, pakk saia ja purk nutellat. Panen kõik kokku, teen suure õhtusöögi, kutsun veel inimesi ka siia osa võtma suurest fiestast. Aga nüüd räägime tõsisematest teemadest.. Mingi kuradima putukas on mind hammustanud ja nüüd mingi lööve käe peal. Ja siis peaks koristama ka veidi ja niimoodi, aga seda võib samas ka homme teha. Homme ma ei viitsi küll tervet päeva Pariisis olla, käin korra hommikul läbi ja siis vast tagasi. Ennast nii ammendanud, samas see tunne on tulnud ainult viimaste 3-4 päeva jooksul, kui tekkis järjest suurem tahtmine juba minema saada. Every ending is a new beginning. Kas spagettidest ja praemunast ja tomatipastast tuleb hea toit? Eks näeme. Vähemalt hea muusika hoiab alati tuju üleval. Oh vesi läheb varsti keema isegi. Ja keebki. Spagetid kuuma vette ja ootama. Valmis. Maitseaineid ka sisse visata. Päris palju neid. Sool ja pipar. Nüüd pann sooja. Soe. Spagetid pannile. Tomatipastaga kallan üle. Plaanis oli, aga ei saa pakki lahti. Märk näitab, et lõika kääridega otsast. Võtan noa, lõikan lahti, Nuga terve suvi kääre asendanud siin majas. Igatahes tore, et tomatipasta nüüd ka pannil koos nuudlitega särisemas on. Pipart ja soola veel hulgi raputada. Ja siis keeran pliidi välja. Taldrik välja. Kahvel välja. Spagetihunnik ette. Sööma. Päris norm asi, ilma lihata ainult. Ma tahaks liha. Oi raisk, ma ei seganud päris hästi ära, ühte kohta tuli liiga palju pipart. Aevastasin.
Issand jumal, kui palju võib endale makaroni sisse ajada. Aga kõht veel kannatab. Nii palju siis sellest. Kulutatud sai umbes 250g spagette, 500g tomatipastat ja noh. Kuradi palju veel vaja süüa. Aga igatahes, tänasega lõppes mu tööleping ja vsjo. Täna veel sportsbaris suur istumine, kus kõik kohal, et viimast korda hüvasti jätta igaveseks kõigiga. Ma ei viitsi minna, sest mul kõht nüüd nii täis. Ja ma ei viitsi teistega hüvasti jätta, sest ma pole hüvastijätjamees. Igatahes homme kirjutan pikemalt veits oma parimast suvest. Samas võiks praegu ka kirjutada, aga noh, ei taha kõike korraga ka väljastada. Zau.
*Ja btw blogitiitel on itaaliakeelne, lollakad
No comments:
Post a Comment